Kasvatamine ja kasvada laskmine

Processed with VSCO with s3 preset

Hiljuti avanes mul võimalus väga soodsalt ühineda Gordoni perekooliga, kus tõstatati harjutuse käigus teema, milliseid isikuomadusi oma täiskasvanud lastele sooviksin ja eilsel naistepäeval mõtlesin korduvalt samale küsimusele: milline naine sirgub Leevist? Pikemalt mõtlemata torkasid harjutuse ajal mulle iseloomujoontena pähe avatud ja julge. Tõenäoliselt paljuski seepärast, et mul endal on suure osa elust jäänud neist asjust vajaka, olen kaldunud pigem kalkuleeriva perfektsionismi poole. Näiteks mäletan, et lapsepõlves oli periood, mil lause ei tulnud mul üle huulte enne, kui olin selle oma peas läbi mõelnud ja vajadusel seda viimistlenud. Nii ma siis soovingi, et Leevi end tulevikus sel moel ei kammitseks. Eks see ole osaliselt geneetiline, aga ka keskkonnast sõltuv, ja kuna keskkond olen valdavalt mina ise, siis tahaksin olla teadlikum oma käitumisest ja selle mõjust lapsele.

Eelkõige on minu jaoks keeruline piiride seadmine või seadmata jätmine, sest ühest küljest vastutan mina selle eest, et ta õpiks õiget ja valet eristama ning end hoidma, kuid teisalt kardan lapses tekitada tunnet, et ta teeb kõike valesti ja maailm on üks ohtlik paik. Kurb on maandada seda entusiasmi, millega ta küdeva ahju suunas jookseb, ja sihikindlust, millega ta iseseisvalt diivanile püüab ronida, ja siirast huvi, mille keelatud köögisahtel temast äratab, nii et suust kostab üks suur “oooooooii”. Millalgi märkasin aga, et Leevi sõnavaras on tihedamini kosta hoopis sõna “aia”, sest olin teda õpetanud, mis kõik talle haiget võiks teha ja siis korraga tunduski, et ma ei tea lapsevanemaks olemisest midagi. Nii otsustasingi, et läheks õige sinna Gordoni perekooli.

Siinkohal lihtsalt pean perekooli kiitma ja veidi lähemalt tutvustama. Kursus lapsevanemale põhineb laias laastus Thomas Gordoni raamatul “Tark lapsevanem”, aga kolmetunnised sessioonid annavad võimaluse erinevaid situatsioone korduvalt läbi mängida ja nii saab juba perekooli käigus teooriast praktika, mis toetab kodust praktiseerimist. Samuti rikastatakse materjali näidetega isiklikust elust, toimuvad avatud arutelud jm. Ja nii hakkab teooria tõesti külge, ilma et peaks kodus tuupima, ehkki kukub minul veel päris kohmakalt välja. Aga pooleteiseaastase lapse peal on ju hea harjutama hakata, sest tema ei saa aru, kui midagi valesti läheb. Pealegi läheb esmakordse (ja küllap ka teistkordse, kolmekordse –) emana nagunii midagi valesti, oled perekoolis käinud või mitte. Tahan siiski jagada mõnda mõtet, mis mind perekoolis õpitu hulgas kõnetanud on.

See võib näida iseenesestmõistetav, kuid esmalt tuleks keskkonda kohandada a) lisades lapsele huvipakkuvaid elemente, et tema tähelepanu oleks suunatud asjadele, mis on mänguks sobivad ja b) kõrvaldades peamised majapidamises esinevad ohud, et tagada lapse turvalisus ja rahulikum keskkond, kus ei tule pidevalt käskida-keelata.

Teiseks tuleks lapsele asju seletada läbi hinnanguvaba minasõnumi: mitte teda süüdistades, vaid arusaadavalt selgitades, mis tagajärg on antud käitumisel ja mis tunde see sinus tekitab. Lapsed on nii empaatiavõimelised, et tihti pole rohkem vajagi. Näide: “Leevi, mida sa teed? Sa tead ju, et sa ei tohi seda maha visata!” vs “Kui söök põrandale visata, pean mina selle ära koristama ja see väga väsitab mind / läheb see raisku ja see kurvastab mind” (kui olen ärritunud olekus ja oma käitumisest väheteadlik, kuuleb meie peres ka seda esimest versiooni, ups). Päris pisikeste puhul peab verbaalse minasõnumi puhul kindlasti sobivat hääletooni kasutama ja lisama ka mitteverbaalse sõnumi, mida saab väljendada mõne konkreetse teo (nt võtan lapse käest taldriku ja osutan mahavisatud toidule) ja miimikaga. Seda meetodit kasutades ei tunne laps, et teda rünnatakse, ja ühtlasi aitab see läbi katsuda, kas asjal on üleüldse negatiivne tagajärg või on keeld lihtsalt põhimõtteline ja tegelikult sisutühi. Näiteks “Ära jookse nii hirmsasti, sest…” A miks? Sest laps võib kukkuda? Ent on see ikka piisav põhjendus? Laps võib kukkuda ka minu enda sülest.

See toobki mind kolmanda punktini. Kui vastsündinu nutab, võib see küll hulluks ajada, kuid emadena neelame selle hulluse alla, sest teame, et laps püüab vaid oma vajadustest märku anda. Samamoodi püüab oma vajadusi rahuldada “pahandust” tegev pooleteiseaastne, kui ta toas ringi tormates pea vastu klaverit ära lööb, pesusahtlist ükshaaval ja suure hoolikusega kõik sokid voodisse kuhjab, kuuma ahju katsuma kipub, et välja selgitada, mis see “aia” siis ikkagi on – tegu on arengulise vajadusega liikuda, toimetada, uudistada. Kui sellest lähtuvalt vaadata lapse tegudele nii, et tema soovib end  vaid arendada, jääb pahameeleks vähemalt minu sees palju vähem ruumi. Ja Leevi võib oma “pahandustega” olla täpselt nii rahul nagu siinsel pildil, sest tema pahandused pole pahad.

PS! Tegu pole sponsoreeritud postitusega.

Advertisements

One thought on “Kasvatamine ja kasvada laskmine

  1. Nii kena lõpulause, meenutab vanaema luuletusi, mis lõpus väikese, aga eelnevaist suurema jõnksatuse teevad-jätavad, justkui kulminatsiooniks. – Et lahkumine on ühendus, kirjutaja sõnade ja südame ja lugeja silmade ja südame vahel, liigutav pitsitus – enne kui minna, üksi jääda, sulguda omaetteolekusse, nõnda kui ikka ja nõnda kui enne ja alati. Ja nagu oleks algusest saati tulnud aina lähemale, valmistunud tundeliseks, kasvanud sõnumiks, mis eelneva maha jätab, valmistunud suuremaks puudutuseks, milleni jõuda ja seejärel millest ning millega lahkuda – üksi, aga koos tundega.
    See on ka lihtsalt kui sõnadesse kängitsetud tunne, mis sinna püsima jääb. Hetked lähevad mööda, aga mõningaid on võimalik lausete ja piltide abil kinni püüda ja alles hoida.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s