Unekool meie moodi 2. osa & võõrutamine

…ehk kuidas meil suvel päkapikud käima hakkasid.

Foto: Anete Toming
Foto: Anete Toming

Meie uneloo esimeses osas keskendusin sellele, kuidas laps rinnata magama saada ja öisest tissitamisest võõrutada. See sai peaaegu saavutatud, kuni lõikus purihammas. Ja siis teine. Ja siis kolmas. Kõik üheaegselt. Kui laps öösel ärgates suu peale osutab ja aia-aia hüüab, endal nägu pisarais, tahaks küll ise magada, aga veel palju rohkem tahaks, et laps saaks magada ja valust lahti. Andsime Leevile aega, kuni katsetasime taas lennuki kuulamisega ning ühtlasi eemaldasime toast beebimonitori ja tiksuva kella, mis võivat unekvaliteeti rikkuda. Päeva viimane tissitamine hakkas aset leidma valges toas, et lõhkuda seos une ja rinna vahel. Vahelduva eduga kõik õnnestuski. Peagi saime kolm ööd järjest rinnata hakkama ning laps oli sealjuures rahulik, osutades küll lühidalt vastupanu, aga uinudes kaisus täitsa kiirelt. Ja siis järjekordne tagasilöök: kõhuviirus. Leevi oksendas korduvalt ja keeldus toidust ning mina ei jõudnud iseennast ja teda ära kiita, et jätkuvalt rinda annan, sest mingit paremat rohtu pole sellises olukorras olemas, kui see lähedus, toitained, vedelik ja antikehad, mida imetamine pakub.

Kui haigus möödus, läksime kes enam mäletab mitmendale katsele. Hakkasin talle päeval regulaarselt juua pakkuma ja paigaldasin taas voodipehmendused. Kuigi viimane aitas ajutiselt üsna hästi rahulikumat und saavutada, siis pikemas perspektiivis asja ei saanud, sest laps soostus uue-vana harjumuse toel, mis haiguse ajal tekkis, uinuma ainult tissi otsas ja uni oli rahutu. Viimaks olin ma ausalt nii kurnatud ja meeleheitel, et otsustasime mehega kategooriliselt, et ta jätab kõrvale kõik töö- ja koduvälised tegemised, et võimalikult palju Leeviga aega veeta. Niisugune pühendumine aitas ääretult palju. Laps hakkas juba paari päeva pärast ilma mingi protestita issiga magama jääma. Enne und lugesid nad ühte üliarmsat raamatut, et nunnulainele saada, selle raamatu järgi paitades ja kaisutades.

Öösel ärkas ta siiski valdavalt kella 1 ajal, aga kui mängulisel moel ta tähelepanu mujale viisin (tissid tahavad tududa ja peavad teki all olema, piim on otsas jm), uinus ta ka siis rinnata. Nuttu oli rohkem kui ma oleksin soovinud, aga see vaibus iga õhtuga kiiremini ja ärkamised jäid harvemaks. Nutu puhul oli pöördepunktiks see, kui hakkasime rääkima päkapikkudest ja pakkusime mingit head päkapiku toodud puuvilja või snäkki, mida igapäevaselt ei söö (PS! Öine söömine on hammastele halb, aga magamatus on veel halvem, seega nädalakese otsustasime sellest mööda vaadata). Mõne päeva pärast piisas sellest, kui öelda, et kui me hästi tasa oleme, julgeb päkapikk tulla, ja ei tea küll mida head me siis hommikul eest leiame. Leevi tõmbaski end kibekähku kerra ja vajus kohe ära. Ja nii asi jäigi. Oluliseks osutus ka see, et kui algul jätkasime mugavuse mõttes hommikust tissitamist, sest Leevi ärkas 5–6 vahel, siis peagi seadsime asjad nii, et mina sain edasi magada ja mees läks putru keetma ja Leevi sai hommikuse rinna alles seejärel. Olin lootnud, et kui tissitamine toimub teise toa madratsil, ei loo ta une ja selle vahel seost, aga näib, et ta muutus vastu hommikut nii innukaks ja virilaks nimelt seetõttu, et teadis seda teise tuppa minekut oodata. Veidi aja pärast sai see hommikune rind ainsaks korraks päevas, kuni pidin endale tunnistama, et mu imeline mees ei saa jääda kell 5 hommikul ärkama ja otsustasime lapse rinnast lõplikult võõrutada, sest see näis ainus võimalus ta und pisutki pikendada. Lisaks panin tähele, et peagi hakkavad lapsel lõikuma silmahambad ja mul polnud enam mingit kavatsust veel neidki hambaid ära oodata. Leevi oli siis 1 aasta 7 kuud vana. 

Meie üllatuseks ei paistnud hommikusest rinnast loobumine Leevile kuigi raske. Sellest on praeguseks möödas umbes kolm nädalat ja kaks neist läksid nii, et Leevi asetas päevas korduvalt pea kavalalt viltu, küsides “tissi jämma?”. Ootas siis hetke ja kui mina ära ütlesin, tõdes tema noogutades, et “tiss otu (otsas)”. Mõtles veel hetke ja küsis, et äkki “tissi uue?” Aga uusi tisse paraku ei saa ja nii ta meil jäigi. Enam ta rinnast juttu ei tee. Olin endale maalinud pildi sellest viimasest tähendusrikkast korrast, mil Leevit imetan ja usun, et selles oleks olnud rohkem kaotuskibedust kui võidurõõmu, kuid tegelikkuses oli raske uskuda, et see viimane kord jääb tõepoolest viimaseks ja nii juhtus kõik kuidagi möödaminnes.

Magama läheb Leevi nüüd valdavalt issiga: algul pesu, siis lugemine, seejärel meenutatakse, mida päeval tehti ja viimaks hakatakse autosid kuulama. Siis keerab Leevi selja, poeb issi kaissu ja jääb supsti magama. Sealt tõstame ta võrevoodisse. Aga supsti vaid juhul, kui mind pole vahetult enne unaega näha olnud. Minuga läheb ta ööunne palju kauem, kuid öösel ärgates (mida ta teeb ca 4 ajal) uinub praegu veel vaid minu kaisus, kuid otsekohe. Ja pean ütlema, et nüüd, mil ma enam rinda ei anna, pole mul midagi selle vastu, et keset ööd ta võrekast meie juurde tõstan, sest igatsen ka ise oma lapsega lähedust. Hommikune ärkamine nihkus üsna kiirelt pärast võõrutamist 6 peale ja on nüüdseks jäänud kella 6–7 vahele pidama, teinekord ärkab hiljemgi. Magame nüüd kolmekesi taas ühes toas, sest tema uni on nii palju rahulikum ja ärkamised regulaarsed. Lapse tuba ja magamistuba jäävad ka erinevatele korrustele, seega ainsa variandiga näeme magamistoa jagamist. Lähitulevikus aga ootab meid tõenäoliselt ees kolimine ja eks siis ole näha, kas see toob endaga edasi- või tagasimineku ja vahel on tunne, et isegi ei tea, mis on mis, sest laps muutub, mina muutun ja eesmärgid muutuvad ja see kõik on okei. Sest antud postitus lõpeb ju peaaegu samamoodi nagu eelmine, ainult selle erinevusega, et olen olukorraga rahul.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s